This is Malta!

Kuna Maltal on nii palju just sellele riigile iseloomulikke asju (vähemalt võrreldes Eestiga, kindlasti on paljud iseärasused teiste lõunamaadega sarnased), siis tekkis tahtmine need eraldi välja tuua.

KEEP CLEAR – kõik kohalikud sõidavad autoga, bussis näeb vaid vanemaid kohalikke, noori, välismaalasi ja neegreid. See tähendab, et neil on tõsiseid probleeme liiklusummikutega ja parkimisega – ka nende endi sõnul on liiklus crazy. Buss on ´toiduahelas´ kõige viimane – kui nähakse bussi peatuses seismas, vajutatakse gaasi, et jumala eest bussi taha ei jääks, ringteel väga tiheda ummiku ajal trügitakse bussile ette, aga samas lastakse lahkelt läbi teisi sõidukeid. Siiski käib pidev võitlus autojuhtidel omavahel. Peateele sõidetakse autodele ette ja tänatakse käeviipega, et vahele lasti (kui kohaliku autos istusin, kirus see: “mida sa tänad, ma ei lasknud sind ju ette, ise pressisid”), keset tänavat jäädakse ajutiselt parkima ja minnakse poodi, kitsal tänaval kihutades lastakse enne iga ristmikku igaks juhuks signaali, et kõrvaltänavalt tulijad teaksid.

NO PARKING IN FRONT OF GARAGE, GARAGE IN USE 24/7 – kaldusin nüüd eelmises jutus teemast kõrvale, aga tänavad on mõlemaid märgistusi täis, sest parkimiskohtadega on igal pool kitsas ja kohalikke autojuhte ei huvita need sildid.

SLOW kiri asfaldil on ka tavaline asi, ja sildid SPEED KILLS, aga autojuhid ei paista sellest hoolivat.

KIRIKUD – kirikuid on tõesti iga nurga peal (see oli ka Georgil üks esimesi sõnu 1 aasta ja 2kuuselt:]). Lihavõtete ajal on maltalastel komme, et ühe õhtu jooksul peab käima seitsmes erinevas kirikus palvetamas.

PESU KUIVATAMINE – kuivavad pesud akende taga, rõdudel ja, nagu pildilt näha, ka lihtsalt tänava peal, viitavad sellele, et kohalikud muud ei teegi, kui pesevad pesu. Loomulikult on siin nii niiske ka, et kui võtad pool tundi tagasi kappi pandud kuiva, pestud, puhta riideeseme, siis tundub nagu oleks ta täitsa märg ja kopitanud haisuga – olen kuulnud, et ka kandmata riideid võetakse kapist ja pestakse üle.

KODUSED SKYPE-is – see on lihtsalt meie elule siin iseloomulik – Georg teab ülejäänud suguvõsa ainult selle vahendusel (eeldades, et ta ei mäleta eelnevat aega). Kui üks kõne lõppes tädi Heleniga, siis järgmise kõne alguses ütles ta ka vanaema-vanaisa kohta tädi.

SÖÖMINE – söök on Malta inimeste jaoks väga oluline. Nad armastavad toitu – “What ever you do, don´t take away our food”, ütles üks kohalik. SAI on põhiline komponent peaaegu igal söögikorral – baguette-id, pastizzid (ricotta juustuga lehttaignast väikesed pirukad, mis on minu lemmikud!), hamburgerid, pitsalõigud, suured võileivad erinevas vormis ja erinevate saiade-kuklitega jne vaatavad igal tänavanurgal pastizzeriades ja snack barides vastu. Ma ei kujuta ette, kuidas neil nendest võileibadest kõrini ei ole. Ja magus! Peamised toidupoed on väikesed confectioneryd, kus müüakse kuivaineid, saia, šokolaade, komme, koogikesi, kui hästi läheb, saab ka singi-juustu-piima kätte.

FRUIT TRUCKS – puuviljaautod on küll ühed väga toredad asjad. Seisavad suvalistel tänavanurkadel – kui veab, sätib mõni end sarnastel kellaaegadel ka kodu lähedale, kuhu saab (peamiselt ennelõunal) just eraldi puu- ja juurviljade varu täiendama minna. Kohalikud tulevad tihti suure koti või pappkastiga sinna hommikuti just värsket kraami kokku ostma – minu jaoks on kogu see vaatepilt ja puuviljaauto ise kuidagi eraldi elamus. Aga loomulikult on nendel ka üks miinus – seni olen ma mitmel korral kahtlustanud, et mind on petetud – ükskord müüja ütles hinna ja lisas “special price for you”, mille peale mina nagu plikatirts punastasin ja itsitasin, maksin arve, läksin koju, ja hakkasin mõtlema, et oot-oot..palju need asjad ikkagi kaaluvad – ja Ilmari käe sisse ehitatud kaalusensori abil tegime kindlaks ja olime veendunud, et mu ´special price´ oli hoopis eriliselt kõrge, mitte madal nagu ma eeldasin.

BUSSID

VÄIKESED TÄNAVAD – ikka ja jälle  avastan, et tänaval käies tuleb heldimus peale, et kui kihvtid on mõned pisikesed tänavad, kus käies on vahel tunne nagu oleks kellegi suurema maja koridoris vms – nii hubane ja vaikne ja puhas (aga ma ei taha eksitada puhtusega, sest üldiselt on tegelikult tänavad mustad ja prügi täis). Hubasemaks teevad vist taimes – no kuidas on võimalik, et ühele täiesti kividega äärest-ääreni laotud tänavale (nii tee kui majad tee ääres) on kasvama pandud puid jm taimi (kui tõesti pole võimalik istutada, siis on nad potis). Samas see tänavate hubasus ja väiksus on tore seal, kus ei sõida ERITI autosid (rõhutan, sest ma pole veel näinud tänavat, kus autoga sõita ei tohiks, just nendel pisikestel tänavatel on tunne, et auto tuli nüüd tuppa sõitma :S). on disainitud ühele inimesele külg eest kõndimiseks

´NO HIGH HEELS´ – esimesi kordi mänguväljakul käies ei saanud aru, miks on naised nii üles löödud – kõrgete kontsadega ja uhkete riietega ja paksult meigitud (meikimine pidi neil üldse kinnisidee olema). Selgus, et just pühapäeviti on neil komme ennast üles lüüa ja lihtsalt välja minna (kes mere äärde, kes kohvikusse, kes linna peale jalutama, kes mänguväljakule). Ja kuna see on nii tavaline, et mänguväljakul käiakse kõrgete kontsadega, mis rikuvad sinna paigaldatud kummilaadset pinda, siis on igal mänguväljakul silt (´soft soled shoes only´, ´no high heels´), et kontsadega ei tohi seal peal käia – aga kas te arvate, et kohalikke see huvitab?! :) Viisakalt riietumisega meenus, et mulle räägiti, et umbes 40 aastat tagasi oli traditsioon, et ükskõik, millal mindi pealinna Vallettasse, pandi ennast viisakalt riidesse, meestel lausa ülikonnad, aga kahjuks nüüdseks on see komme välja surnud, vaid mõned vanemad inimesed teevad seda endiselt.

VAATED – kui imestate, mis imelik pilt see halva kvaliteediga on, kus on peal maja ja puuoksad, siis see väljendab kahte asja. Esiteks on se pilt ühe suvalise kõrvalise kooli õuelt, kust avaneb vaade mitmele linnale. See osa nende mägiste üles-alla tänavate juures mulle meeldib – peaaegu igalt tänavanurgalt näeb nii ägedaid vaateid alla orule ja üles järk-järgult tõusvale maju täis mäenõlvale. Teine, mis pildilt paistab, on must aken läbi mille on foto tehtud. Nimelt oli paar päeva enne olnud liivatorm.

LIIVATORMID – sellist ehtsat õhus lendleva liivaga tormi, mis teeb taeva punakaks, nägime meie alguses, kui Maltale tulime (pidavat ka kuu teinekord päris punaseks tegema, ausalt öeldes imestasin just ükskord ise, kuidas kuu on nii oranž, äkki oligi liiva pärast). Alguses ei saanud arugi, mis asi see on. Hiljem olid autod roostekarva jamaga koos. Selgus, et tegelikult pidavatki need liivatormid, st Aafrikast tuulega siia tulev liiv taevas, olema üsna tavalised. Hiljem pole tormi iseenesest näinud, aga mitmel korral on rõdu olnud liiva täis ning tänaval näha määrdunud autosid ja just selliseid aknaklaase majadel.

KASSID – tänavatel on väga palju kasse. Kooliteel võib neid ühes kohas olla 4-5 tükki ja 100m pärast jälle 6-7. Kooli juures toidetakse neid kindlates kohtades, seega vedeleb tihti kassitoitu tee peal ees või madalamatel müüridel, mida siis on hunnik kasse tulnud kokku järama. Mulle see nende toitmise asi ei meeldi, sest siis ei jätku kassidel ju kõhus ruumi sisalike jaoks! Georg on ka siin väga palju kasse lähedalt näinud, võib-olla oligi see põhjuseks, miks tema põhimõtteliselt ainus sõna paljusid loomi täis raamatut vaadates oli alguses “tsss” (kass).

ALTARID – igal pool pühakute kujud, lihtsalt klaasi taga seina peal, maja ees ja isegi toaaknal nii, et terve aknalaud on pühendatud Jeesuse ja Neitsi Maarja kujudele, taustaks suur tüll ja küünlad. Jah, nad on usklikud. Väidetavalt nii paljud noored enam ei ole, aga paljud käivad traditsioonide tõttu kirikus ikka.